Kihvt mõte sündis meil kompleksbrigaadis, et peame loomaaias maskeraadi. Et ei jääks nali poolikuks, kes karuks, alkohoolikuks, kes pühvliks moondub - ikka looma laadis. „Misjaoks end mukid otsekui paraadiks? Mu kallis, sihid missikandidaadiks?" Sain vastu: „Ära joküta! Lips kaela! Ei sa sokuta mu kõrvale nüüd lohakat fassaadi! Sain kleidi Nadjalt - näita või estraadil! Näen täna välja kui Marina Vlady! Las pühitsen siis seda ma, mis sest, et kaasa vedama pean sinu, purjus lõustaga kamraadi!" Eks teeme, püksid viikis, siis klounaadi! Kuid loomaaias - sääl mind kätte saadi. Mask näitas alkohoolikuks mind - ehtsaks, mitte poolikuks, jäin kolme jommis klappija blokaadi. Jõin kähku täis end lausa silmist saadik Ja äkki vaatan: kaks Marina Vladyt! näe, loomarüüdes tantsimas, jõehobud kaasas vantsimas! Nüüd lõi mus tõprus keema kõrges kraadis... Kuid hommikul sain preemia brigaadis, sest mänginud ma olla maskeraadil nii tõetruult alkohoolikut, et miskit polnud poolikut, jõehobudestki saanud mu kamraadid!
© Harald Rajamets. Tõlge, 1991