Kui sul sõpruses kahtlust on
ja sa’i tea, sõber halb või hea,
kui see sõprus sull’ tähtis on,
seda proovima pead.
Sõber sinna kord vii, ta vii
kus on lumised mäed, las näeb
ja las tunneb ta siis, et ees
palju raskusi veel.
Küll ta näitab siis, mis ta võib,
kas ta ausalt su kõrval käib.
Kui on arg ja kui taandub ta,
siis tast sõpra ei saa.
Ära kõhkle sa siis, kui viib
allamäe tema tee ja nii
ise tunned, et nõrk ta meel
võitma raskusi teel.
Aga kui ta ei tea, mis hirm,
kui sind ähvardab jää või surm,
kui sa nõrked, sul toetab pead,
aina vapper ja hea -
ikka ulatab käe, küll näed
oma elugi ohvriks toob,
mägiharjadel käite koos,
elutormides ka.
|