Kui sul sõpruses kahtlust on ja sa’i tea, sõber halb või hea, kui see sõprus sull’ tähtis on, seda proovima pead. Sõber sinna kord vii, ta vii kus on lumised mäed, las näeb ja las tunneb ta siis, et ees palju raskusi veel. Küll ta näitab siis, mis ta võib, kas ta ausalt su kõrval käib. Kui on arg ja kui taandub ta, siis tast sõpra ei saa. Ära kõhkle sa siis, kui viib allamäe tema tee ja nii ise tunned, et nõrk ta meel võitma raskusi teel. Aga kui ta ei tea, mis hirm, kui sind ähvardab jää või surm, kui sa nõrked, sul toetab pead, aina vapper ja hea - ikka ulatab käe, küll näed oma elugi ohvriks toob, mägiharjadel käite koos, elutormides ka.
© Paul Kilgas. Tõlge, 2001
© Jüri Pärg. Ettekanne, 2001