Millest tundma üht sõpra pead
kuidas eraldad halvast head
mine merele, seal sa näed
kes su kõrvale jääb
See, kes tormis ei kaota pead
laintemöllus sin randa veab
kellw usk muudab vaikseks vee
tea, et sõber on see
Millest tundus üht sõpra pead
kui sa mägede keelt ei tea
seisnud tipul, kus raugend ramm
üks on tühjusse samm
Ripud kaljul, ei pääsmist näe
tuleb keegi, kes annab käe
suuri sõnu kes eal ei tee
sinu sõber on see
Millest tundma üht sõpra pead
on ehk lootus sind jätnud eal
hing täis masendust tundnud nii
siin on viimane piir
Siis sa märkad, on lahkunud
napsivennad ja lobasuud
see, kes jääb, iial alt ei vea
teda sõbraks sa pea
|