Uks Muhamedi usub, teine Jeesust, kolmas Jahvet, ja kuraditki uskuda ei taha mõni mees, hea religiooni leiutand on indialaste prohvet: et otsi andes meid veel mitu elu ootab ees. Kes kõrgeid aateid igatses, taas sünnib ülla, heana, ja see, kes muudkui sigatses, peab sündima taas seana. Sind nöögitakse, tühja sest, head nägu katsu teha, see tüütu on, kuid uues elus teravaks saab keel. Kui näed siin elus oma vihamehe surnukeha, siis teises kingitakse sulle terav pilk ja meel. Kui sul normaalne eluviis, siis ära ole mossis - hing ümber sündida võib siis direktoris või bossis.                 Siin ole kojamees, kuid seal saad töödejuhatajaks, ja töödejuhatajast võid ministriks tõusta ju; kui aga puupea oled sa, siis mitmeks aastasajaks seal ümber sündides saab sinust ahvileivapuu. Kui aga maoks või papagoiks sa sündida ei soovi, siis inimese kombel võiks ju elada, eks proovi! Kes on või oli kes? - me sellest eales ei saa tolku. Geneetikute pead on segi ajand arrogants. See rääbak kass võis varem olla kaabakas ja mõlkus, see lahke mees võis varem olla hoopis armas krants. Nii kiusatustest oma teel saan rõõmsalt mööda mindud - üks mõnus religioon on see ja loonud selle hindud.
© Märt Väljataga. Tõlge, 2022