Ma pole iial illusioone loond,
ei paradiisi pakkind sumadani.
Viis õpetajad valemere voog
ja välja sülgas otse Magadani.

Ei jõhkarditest parem olnud ma,
kui olingi, siis ainult õige piskult -
ei Budapest mul hinge pindu aand
ja Praha südant lõhki mul ei kiskund...

Me lärmi lõime elus ja areenil:
me segaduste tekitajad veel,
ent õige pea meid märkavad metseenid! -
kes meie vastu, pühime kõik teelt!

Me nina õigel ajal ohtu haistis -
ja enne veel, kui pigistas meid king,
meil prostituudi kombel selgus paistis -
ning häbitult sai riivi pandud hing.

Ja kuigi polnud mingit mahalaskmist,
me elasime, häbist silmad maas...
Julm Venemaa ei säästnud oma lapsi -
õel ajastu meid ravis viinaga.