Mil viimast korda mängin ma ja laulan?
Ning milline on siis mu viimne viis? -
Ei ette tea ma, aga ütlen ausalt:
ei taha surra, praegu ega siis!

On au ja kuulsus mulle ketiks kaelas -
need liiga kõvad minu hamba jaoks...
Kuid, keegi juba kolgib teispool aeda?!
Hei, kes seal minu väravale taob?!

Ei vastust saa, kuid tean - seal seisab keegi,
kes kartma ei löö õuekoerte ees.
Ja juba näen - seal kõnnib mustas keebis
üks üsna tuntud Vikatiga Mees...

Nüüd rebin puruks hõbekaelarihma
ja kuldse keti ribadeks ma taon -
ning, hoolimata äikesest ja vihmast,
siis üle plangu ummisjalu kaon!