Mil viimast korda mängin ma ja laulan? Ning milline on siis mu viimne viis? - Ei ette tea ma, aga ütlen ausalt: ei taha surra, praegu ega siis! On au ja kuulsus mulle ketiks kaelas - need liiga kõvad minu hamba jaoks... Kuid, keegi juba kolgib teispool aeda?! Hei, kes seal minu väravale taob?! Ei vastust saa, kuid tean - seal seisab keegi, kes kartma ei löö õuekoerte ees. Ja juba näen - seal kõnnib mustas keebis üks üsna tuntud Vikatiga Mees... Nüüd rebin puruks hõbekaelarihma ja kuldse keti ribadeks ma taon - ning, hoolimata äikesest ja vihmast, siis üle plangu ummisjalu kaon!
© Viljar Ansko. Tõlkinud, ?