Nii all kui peal jääkaas, ma kahe vahel - kas murda läbi ülevalt või alt? Ei, üles! Ainult üles, igatahes! - seal ootama jään viisat viisakalt. Jää, minu kohal - pragune!.. ja murdu! Ma higimärg, kui rõhuks adrapuud. Nüüd Sinu juurde tagasi saan tuldud - kui merelt laev, taas vanad laulud suul! Ma veidi üle neljakümne alles. Ma Sinust elan... Jumal kaitseb mind. Mul on mu laulud, mida laulan Talle, kui ükskord tuleb õigustada end.
© Viljar Ansko. Tõlge, 2013
© Tonu Timm. Ettekanne, 2017