Kord esiritta kippusin kui hull,
nüüd takkajärgi tunnistada tohin -
ma olin tookord tõesti päris loll:
ränk pilk kui püstol kuklas püsis mul
ja seljatagant kostis kuri nohin.

Kuigi taga pole nõnda uhke,
aga see-eest pikema saad hoo!
Vähem karta kuklasse on muhke,
perspektiiv sul kindlustunde loob...

Neis pilkudes on mürginooled sees -
ma nagu püssisuid neid silmi pelgan -
kui elav märklaud olen nende ees
ja selja tagant võib ju iga mees
sind solvata või lüüa nuga selga.

Kuigi taga pole nõnda uhke,
aga see-eest pikema saad hoo!
Vähem karta kuklasse on muhke,
perspektiiv sul kindlustunde loob...

On õige aeg mul eestreast kaduda -
ju piisavalt on liidrirolli maitstud!
Nüüd viimasesse ritta peitun ma -
siit taganeda kuhugi ei saa
ning seljatagune on kindlalt kaitstud.

Kuigi taga pole nõnda uhke,
aga see-eest pikema saad hoo!
Vähem karta kuklasse on muhke,
perspektiiv sul kindlustunde loob...

Ja olgu habe hall või kiilaspea -
teil jäägu ikka tegutsemisliiniks:
et etteotsa kippuma ei pea -
on tagapoolgi olla üpris hea,
ei tasu püüda priimabaleriiniks!

Kuigi taga pole nõnda uhke,
aga see-eest pikema saad hoo!
Vähem karta kuklasse on muhke,
perspektiiv sul kindlustunde loob...

Kuid - kuigi tagareas on hea ja soe,
sa peagi tunned endateostuskihku
ja elusana maetuks ennast loed.
Seepärast, kauaks varju ära poe,
vaid tasapisi ettepoole nihku!

Kuigi taga pole nõnda uhke,
aga see-eest pikema saad hoo!
Vähem karta kuklasse on muhke,
perspektiiv sul kindlustunde loob...