Kes usub Allahit, kes Jeesust, kellel täitsa kama, kes kuraditki eitab, et vaid vaba püsiks meel - on hindud välja mõelnud usu palju meeldivama: kui sureme, me hing ei sure tegelikult veel. Taas unistajaks sündides su hing käib kõrgeis sfääres, kuid seana ringi kõndides seaks jäädki küna ääres. Kui kiusatakse jõhkralt sind ja sellega sa lepid, siis uues elus juba tead, kuis anda vastulöök. Kui tõsist võitlust vaenlasega pidama sa õpid, siis enam eal ei mõju sulle vihamehe nöök. Kui ausa tööga tehases su elukene piirdub, siis ülemuse kehasse hing uues elus siirdub. Võib juhtuda ka nii, et oled rikas, tark ja uhke, kuid uues elus vaene loll - see pole kiita seis. Sa ära suurest ülekohtust siiski nutma puhke, vaid täna õnne, et sa pole lammas, kits või veis. Sa ära kaua viha pea - pead maha võtma pinge. Kui vaenu säilitad, siis tea, see hävitab su hinge. Hea kojamees võib sündida ehk brigadiri abiks, sealt edasi võib-olla ka ministriks viib ta tee. Kuid nüri puupea sündida võib ainult baobabiks ja tuhat aastat kestab siis ta puine elu see. Kui nagu uss või papagoi sul elada on kole - siis inimene hea ja pai sa selles elus ole! Me eal ei tea, kes oli hea, kes oli lurjus varem, kuid elu pole mitte ainus kiirelt mööduv lõik. Kui tahame, et headus võidaks, inimkond saaks parem, siis mõistma peame: õiglaselt kord tasutud saab kõik! Ma kargan ringi mõnuga, ma laulan ja teen nalja, sest usu nõnda mõnusa on hindud mõelnud välja!
© Paul Oja. Tõlge, 2020